Mida külvad, seda lõikad

Üleeile Maximas kassasse maksma minnes oli ebameeldiv mu üllatus, kui kuulsin, et müüja teenindas minu ees olevaid puhteestlastest noori vene keeles. Minus hakkas tekima väike viha, olen varemgi mõtisklenud selle üle, miks ei võiks kõik eestis elavad venelased siinse rahva ja keele vastu natuke austust üles näidata ja eesti keel vähemalt suhtlustasandil ära õppida. Vastuseks oma küsimusele olen saanud seda, et eestis saab ainult vene keelega lihtsalt väga hästi hakkama. Selles on osaliselt süüdi riik, kes on taganud paljudele asjadele venekeelsed kirjeldused ning enamikes töökohtades nõutakse töötajatelt oskust ka venekeelset klienti teenindada. Osaliselt on see inimeste enda teha, kas suhelda vene keelt kõnelevate isikutega nende või meie emakeeles. (Igaksjuhuks mainin ära, et mul ei ole vene rahvusest inimeste vastu vähimatki vaenu ja nad on minu jaoks täpselt samamoodi inimesed nagu kõik teisedki.) Tulles tagasi üleeilse juhtumi juurde, tekkis mul kohe tahtmine tollele müüjale öelda: "paluks eesti keeales". (Teades mind, oleks see kõlanud pisut õelamalt kui mõne teise inimese suust.) Ometi jätsin ma selle ütlemata. Põhjuseks minu ees oleva noormehe suhtumine kõnealusesse müüjasse. Panin tähele, et vaatamata venekeelsele teenindusele vastas poiss müüjale täiesti rõõmsalt eestikeelsete viisakustega. Selle minuti jooksul, mil mul oli aega mõttes üle lugeda kõik põhjused, miks ma peaks või ei peaks müüjale vastama tuntava sarkasmiga, jõudsin järeldusele: mida külvad, seda lõikad. Ma arvan, et minu õelus ei oleks tekitanud temas eriti head tunnet ja ilmselt oleks vähendanud eesti keele õppimise soovi veelgi rohkem. Lõppudelõpuks ei öelnud ma tollele müüjale ei tere, aitäh ega headaega, sest olin liiga hõivatud oma mõttemaailmaga. Eile uuesti poodi minnes läksin teadlikult eelnevast erinevasse kassasse ja jällegi rääkis müüja vene keeles. Seekord ei mõelnud ma kaua ja teretasin teda rõõmsalt eesti keeles. Tuli välja, et see müüja oskas mulle ka eesti keeles vastata. Loo point on see, et kui inimene ei oska eesti keelt, ei tasu teda sellepärast kohe hukka mõista. Situatsioon võib mulle kui ostjale olla pisut ebameeldiv, aga ega mu ostud selle tõttu tegemata ei jää. Pean lihtsalt aktsepteerima teda kui Eesti kodanikku ja suhtuma temasse samamoodi nagu ma suhtuks eestlasest kassapidajasse. Ma usun, et mida rohkem eesti keelt see müüja klientidelt kuuleb, seda rohkem hakkab ta seda ka ise rääkima. Long story short - lahendame probleeme headuse mitte vihaga :) Lõppudelõpuks jõuab kõik hea, mis teistele suuname, meile endile kaudselt tagasi. 


xoxo

Sildid: