Purskkaevud, ilusad majad ja minivenemaa / Peterburi reis #1


Nonii, esimesed Venemaa pildid on teie ees. Eestist alustasime sõitu 5:30 hommikul ja Peterhofi jõudsime 14 paiku, piiril läks päris pikalt ja kõik liigesed olid istumisest valusad. See-eest oli Peterhofi purskkaevupark imeline! Kõik oli viimase peal korda tehtud ja lausa lust oli seal jalutada. Grupireiside üks suurim miinus on muidugi see, et hirmus tempo on taga ja väga vähe on aega kõike tõeliselt nautida ja endale meelepäraseid objekte rohkem või vähem uudistada.



Hooned olid megavõimsad ikka ja mõtlesime ka, et vägev oleks ajas tagasi rännata ja pargis jalutada sellel ajastul, kui need alles ehitati. 



Seltskond oli terve reisi väga mõnus ja lahedamaid sõbrantse annab soovida! ;)





Teine peatus oli juba Peterburis. Päris täpselt ei saanudki aru, kui sinna jõudsime, sest all-linnad on suurlinnadega nii kokku kasvanud. Kohe alguses panime tähele ka seda, et igalpool on marupalju aedasid ümber - parkidel, majadel, hoovidel - isegi kõigest 30 cm kõrguseid. On need siis piirdeks, kaunistuseks või teab, milleks veel. Kui keegi oskab mind selles osas valgustada, võib kommentaarides märku anda.


Peterburis asub tervest Venemaast tehtud Grand Maket. Mäed, hooned, inimesed, sõiduvahendid ja kõik muud võimalikud detailid olid imepisikeselt valmis tehtud. Vaadata ja uudistada oli nii palju. Pani ikka mitu korda ahhetama ja ohhetama, kuidas on võimalik nii täpselt nii pisikesi asju valmistada ja kokku panna. Kohati oli väljapanek interaktiivne. Nägime, kuidas rongid liikusid, tuled põlesid, kanad nokkisid, puud langesid jnejne.





Nagu päris ju!?



Liiklus on linnas päris kreisi, ühest kohast teise jõudmine võtab omajagu aega ja suur osa päevast kulubki sõitude peale ära. Hotelli jõudsime, panime oma asjad ära ja läksime kohe linna peale poode otsima. Mõtlesime siis meie, et poode on küll ja küll ning šopata saab ka, aga võta näpust. Ühtegi kaubanduskeskust või euroopalikku poodi me esimese hooga üles ei leidnudki. Käisime hoopis pudi-padi poodides ja lõpuks istusime maha söögikohta, millel nimeks Ozz. Olin enne reisi seda kohta netist vaadanud ja tundus täiesti normaalne euroopalik koht olevat. Meie kurvastuseks seal keegi inglise keelt ei osanud ja esimese hooga ei tulnud varem õpitud venekeelsed väljendid ka meelde. Koht iseenesest oli hubane ja ...turvaline (tänavatel oli väga palju inimesi, sealhulgas mustanahalisi mehi, kes lihtsalt jõllitasid ja tekitasid kõheda tunde, mulle isiklikult ei meeldi ka väga rahvarohked kohad, teades Venemaad, oli tunne veel kõhedam..), söök ei olnud väga midagi erilist ja kokkuvõttes tagasi sinna ilmselt ei läheks.. võibolla alles siis kui vene keel täitsa suus, minu tellitud kala oli ju tegelikult täitsa maitsev..





Õhtul hiljem kui pimedam ka oli, läksime uuesti jalutama. Meie tänav tundus selline pisut kõrvalisem, öösel majadel tulesid ei olnud ja midagi erilist ei toimunud ka. Kõndisime pisut edasi, leidsime isegi ühe kaubamaja ja lubasime endale, et järgmine päev hüppame kindlasti läbi, sest vaateaknalt paistis NARS'i riiul. Meigifännid nagu me Karmeniga oleme, läksimegi teisel õhtul sinna ja avastasime, et kogu poes kõikidel toodetel kampaania - ostes ühe, saab teise tasuta kaasa. Pisut uskumatu tundus, kuid nii see oli. Nii me jooksime ostuhulluses mööda seda poodi ringi. Veider oli see, et 40 min enne sulgemist käis turvamees meile ütlemas, et me kiiresti teeks ja müüjad hakkasid kassades raha kokku lugema.. 40 min oli sulgemiseni!? Teine erinevus võrreldes Eestiga oli see, et poed olid 9-10ni õhtul lahti. Igatahes leidsime lõpuks sellise tänava ka, kus inimesed liikusid, autod sõitsid ja valgustust oli rohkem. Hotelli tagasi jõudes vajusime kõik kohe unne.

Nii lõppes meie esimene päev. Tegelikult juba sellel õhtul mõtlesin, et tahaks koju, sest hotell ei olnud just suurem asi ja reisiväsimus oli nii suur. Homme loodetavasti teise päeva ülevaade!

xoxo

Sildid: