La Vie Est Belle / Firenze

Aprillikuus käisime nõokatega traditsioonilisel Itaalia reisil. Vahepeal aga oli elutempo nii kiire, et piltidega tegeleda polnud aega või lihtsalt viitsimist. Hea meelega oleks postituse teinud vahetult pärast reisi, kui kõik veel värskelt meeles oli, aga mis sellest enam. Nüüd on mälus ainult eredamad hetked ja pildid, mis enda eest räägivad. Alustuseks...

...Firenze


Vaade Arno jõele Ponte Vecchio ehk Vana silla pealt.

Vanalinn meenutab suhteliselt palju Tallinna vanalinna. Pisikesed tänavad, paar suuremat platsi, erinevad butiigid, kohvikuid. Jäätiseputkast näiteks möödub umbes iga 3 minut järel. Veider oli see, et mitu üpris sarnase menüü, kuid erineva nimega söögikohta asusid lihtsalt kõrvuti, vahepeal oli Chaneli pood ja siis järsku H&M... 


Ainukesed pitsad, mida igal pool pakutakse, on Margherita ja Salame. Võite pakkuda, mis nende peal on. Jep, juust ja salaami. Salaamipitsa on üldjuhul üsna terava maitsega ka. Sellised eestipäraseid 10 komponendiga pitsasi peab luubiga taga otsima. 


Väga paljudel majadel on pisikesed või natuke suuremad rõdud, mis on sisustatud õuetoolide ja lillepottidega. Palju oli ka katuseterrasse. Kujutan ette, et soojal suvepäeval seal jõevaatega hommikusööki nautida on ehtne il dolce far niente nagu itaallased öelda armastavad, inglise keelde tõlgituna the sweetness of doing nothing.


järgneb...

Arrivederci, amici!

Sildid: